Lugude nimekiri
Üks tigu ilma majata ja taevarannad rajata.
kus ta siis on, see teie torgu kuningriik, võiks küsida inimene, kes tahab lihtsaid vastuseid
Nad peavad uskuma, et see on kuski olemas, imelik, muinasjutulik, ilmvõimatu...
Võimatuid asju peame me kätte püüdma!
Eesti meremajandus on arendamata ja sellel on kõik põhjused arenema hakata!
See oli kuri paik, kuhu maailma loomisel oli asetatud see saar.
Mina ülistan kadakaid, mis suitsevad kollast õietolmu kui väävlijahu ja plahvatavad lõkendavaiks tuletunglaiks!
Saaremaa maalitakse nähtavaks, temast saab esmalt saare võrdkuju ja siis ühel hetkel ka kogu Eesti pildiline võrdkuju.
Need kivid mind ajavad hulluks, kui palju vorme on neil!
Justkui tunned kõike ja kõiki, aga alati jagub veel avastamisruumi.
Üpagem köik ühekorraga aja pääle!
Järsku kerkisid kaljunuki tagant kellegi saksa naastudega tanksaabastes jalad.
Merehaiguse puhul etendavat peamist osa psüühiline tegur - kartus.
Viieliikmeline lõbus seltskond Kuresaare supellinna kodanikke, nii täis- kui poolvillaseid, oli läinud purjetusretkele Abruka saarele.
Ma neiman mõrvarile ta oma relvaga!
Vanasti ei tohtind ükski naisterahvas palja pääga välja minna.
Ja kui mul on soov Saaremaal mingit muutust esile kutsuda ja oma arvamust avaldada, ütlevad saarlased, et sul pole selleks õigust, sa ei kuulu siia. No kuulun ikka küll!
Saaremaa kiviski on orja iseloom, see ei kerki kunagi mägedena ega trotsi taevast.
Siin mina istun ja imetlen sind; kidura looduse lopsakas hing.
Keegi peab täitma seda rolli, mida veel viiskümmend aastat tagasi tegid kümned tuhanded inimesed – hoidma elu ja loodust maal.
Mulle meeldiks kuulutada Saaremaa mahepõllumajanduse saareks.
Just see lainetus ja lainete rütm, see kõik kuidagi hiilib väga tihti mu muusikasse.
Olin paras nohik ja selline “tubli tüdruk”.
Ma tundsin loodust kui looma, kelle liha aurab kausis, koos tapaeelse kisaga mu kõrvus.
Õpilased relvastati ja saadeti Orissaare maanteed mööda teele, et mässulistele võimalikult kaugel Kuressaarest vastu astuda.
Päike kaob juba Loode tammiku taha, lossitornid kumavad punakalt, kuid ikka veel kestab laul ja trall vallimägedel.
Et oleks jaksu olla avatumad, paindlikumad ja kaasamõtlevamad loomeprojektide osas.
Me nimetasime oma kaunist linna paljude halbade nimedega.
Siiamaani elasin nagu üksinda tummas imekaunis looduses, nüüd on äkitselt, nagu oleks saar inimestega asustatud.
Tüdrukud võtsid endilt ise elu, tõmbasid paksu riide üle peade kokku ja hingasid selle all sisse miinikollase kuuma auru.
Mo süda tilgub verd, kui lahku Orisaarest.
Oma saar. Roheline rätik. Sooria-Mooriamaa!
Mulle meeldib, et suudan end tunda hästi paadis, metsas marjul ja ka linnadžungel on kodune.
Tänavad me vanemad, nad kodu ja kool on ka.
Kui Harjumaal töötasin, pidi mitmel korral ka noaga tõtt vaatama. Saaremaal on rahulikum.
Ärka, auväärt Kuressaare kodanik, vaata, lillelõhn voolab kelleltki luba küsimata sinu aiast tänavale!
Punane ketas põrkab eemale spaade katustest
“Lestakala” - see eestikeelne sõna oli tal surmani meeles!
globaalses mastaabis on tallinn ja sõrve tipp kõigist kohtadest ühekaugel
Minu küsimus ei olnud “miks”. Tahtsin teada, “kuidas” maailm on.
Vanaema ja mina olime jõulise saarlase juhitud kelgul, samal ajal kui mehed ees kõndisid ja jää tugevust kontrollisid.
Saaremaale kolides jäi merelkäike vähemaks. Otsisin uusi võimalusi.
Seal ta on. Siit vaadates alla nende valgete pilvede seest.
Sellest lapseea reisist jäi kindel soov, et ükskord tulen Saaremaale elama. Ühest korrast piisas.
Meestele oli ilma pikema jututa selge: see oli merehädaliste märk.
Unt töuse maast üles, murra kurat ää!
Enne käind inimesed ikka undiks. Jeesuse sündimisest saadik ei ole seda enam nii sagedasti.
Mina, Gideon Amadeus Lämmerhirt, Kihelkonna koguduse õpetaja, olen pärast kanget hingevõitlust viimaks ometi jõudnud lahenduseni.
Vaadates merele, jääb mo seljataha läbikäidud tee rannalapsest tänavakaagiks.
Kui mõtlen tagasi ajale Kuressaares ja eelkõige Lõpe kolhoosile, siis paistab seal Teie nimi nagu särav valgus, mis tungib läbi raskete pilvede.
Ma nägin Hitlert Mustjala poes, Hitlert!
- Milliste kavatsustega Tartus Pallase kunstikooli astusite? - Edasi jõuda.
Rõõm enese väljendamisest on liiga suur ja püha, et seda iial täiskohaga palgatöö “mugavuste” vastu vahetada.
Tegelikult polegi see nii väga otse maa, hoopis suur saar, mis kannab lõunapoolse kõhukülje all ka oma ainukest linna.
Kaugtöö moodustab 99% tööst, see on üks lahedamaid asju.
Tatt ja ämblik saand Nasva jöe silla pääl kokku.
Maailm - see ainult väike aatomite kera, Kõik muu, - ah tühi elektroone sära!
Nälg leebub. Ühikasse tagasi. Tohutu uni ja väsimus.
Eestit arendades töötan selle nimel, et Saaremaal tekiks neid maailmatasemel eneseteostusvõimalusi rohkem.
räägitakse, et olevat üks tuulikuparandaja, kes loeb tuulikute otsas raamatuid
Saarlased seeni ei söö. Neid vedeleb maas, mis hirmus.
Mutsiksin saaremaisesse mõtteilma piraka doosi avatust!
Justkui oleksin soojavereline koolnu, kes kesk suvepäeva kadakate vahel ringi ukerdab.
Saaremaal olen Valjala mees, Mandri-Eestis saarlane, teistes liiduvabariikides eestlane ja Ameerikas reisides oleksin Nõukogude kodanik.
Aitame osakese Saaremaast NASA abil Kuule saata!
Võtsin kella suhu (sest tookord polnud veekindlaid kelli) ja hakkasin ujuma Loode ranna poole.
Linnavalitsuse katusel sai Jürka äri burgereid söömas käidud.
Kõige ägedam on see, et oled pidevas arengus ja muutumises.
Naljaga pooleks saan öelda, et olen Saaremaal rohkem ringi sõitnud kui saarlased ise.
Lp direktor, kas meie koolis võiks õpetada eesti keelt?
Ma ei tahtnud eksida, ei julgenud õpetajatelt midagi küsida.
Nagu iga epohh, tungib meiegi aeg OMA väljenduse poole.
Maara polnud veel päriselt kuueteistkümnenegi, kui läks pealinna ühe kodukandi naise käe alla kasukaid õmblema. Esimese mehe saigi ta mõne aasta pärast sealt.
Kui saarele tagasi tulime, oli meil selline tunne ja seltskond inimesi, et tantsu me jätta ei taha.
Ma pidurdaks Saaremaa muutumist Kuressaare-keskseks ehk linnastumist.
surnute aeg kulgeb lihtsalt palju aeglasemalt, neil pole kuhugi kiiret
Kord oli üks tüdruk Irase külas üksinda koju jäänud.
Olnd suur katku aega ühekorra Saaremaal. Surnd selle korraga ära irmus palju inimesi.
Täis muistsete tapluste tuikavaid arme üks murdepunkt sügaval peidus me sees
Kui Saaremaalt on lihtne ära minna, ei pane see Saaremaast vähem hoolima.
Gotland, Saaremaa, Hiiumaa ja Ahvenamaa – kui ühte neist kontrollid, suudad kontrollida suurt osa ülejäänud Läänemerest.
Õppimise esimene eeltingimus on ju vaba aeg, kas pole nii?
Kuresaare gümnasiastide keskel oli puhkenud äge vaidlus: kes oli linna ilusaim tüdruk?
Armsam, sul on lehejuuksed, las ma olen nende tuul!
Ei taiband juba siis tutvuda inimestega, kes hiljem headeks sõpradeks said.
Aga milleks siis ikka tarvitada vaba aega, kui asud kuskil metsataguses Saaremaa nurgas, kuhu postki käib harva ja seltsielu puudub täiesti!
Kasutasime jututube ja eriti populaarne oli Saarlase jutukas.
Alati lähen praami peal korraks välja, lasen argipäeval endast minna ja randun teise inimesena.
Nad on olnud silmapilgud, millega ei ole teistel asja.
enamasti ehitised nii kiiresti valmis ei saa, aga meteoriidi töö saab küll valmis ühe hetkega
Kord tahtnud külarahvas mööta Kaali järve sügavust.
ei tede poisid mede poiste vasta ei saa, ei teil pole seadisid laulusi koa!
Elu Saaremaa vallas ongi üks suur takistus. Iga päev korjad kaikaid kodaratest, aga oi kuidas öpetab!
Kükitavad irvitades nurgas kuni esimese kukelauluni, siis kaduvad napsu pealt köik!
Kõrvus helises veel saarlaste kõne ja korraga kukkus loo lõpp mulle nagu iseenesest sülle.
Kaks saarlast muiste ühte lõid, koos laulsid, riisusid ja jõid!
Saarlased ei valeta, aga nad jätavad rahulolematust tundes alati miskit ütlemata.
Minu kohta naljatamisi öeldaksegi, et olen selles majas üles kasvanud ja enam ära pole läinud.
üks päev saame kõik asjad teada, üks laul ütleb. kas ikka saame?
Nii hulgun kuluhallis rannapargis, suud-silmi uhub niiske uduvall.
Minu jaoks on hulgus olemise tundes midagi saartele väga omast.
Kui päike paistis ja vihma sadas samaaegselt, oli Kuressaare kõige rohkem oma nägu.
Üks Inglis tiimer tuln ükskord Köpu otsa kuhal. Äkist näin – maa ees.
Jääräim, rohuräim, õunapuuõieräim, koerputkeräim...
Raiu mulle ka üks kalapahl, ma tahan omale ka ühe kala küpsetada.
Vaba hingamise vapustavad sõõmud! Joosta ennast kirkaks nagu õhk!
Tean öelda, et 20 protsenti Abruka elanikest oskab itaalia keelt.
ühest majast jääb lihtsalt häirivalt väheks, kui kasutada on kogu saar
Raadiojaam võttis meie sinnajõudmisel parajasti Amundsenilt vastu raadiogrammi, milles paluti tema laeva “Maud” lahitpäästmist.
Olen Saaremaale truuks jäänud, et see paik areneks ja siin oleks midagi teha.
teadlane ja leiutaja manfred MIM, kes on palju uurinud kaali meteoriiti ja kes on veendunud, et eestlased tekkisid saaremaal
Kuna kõige noorem tütar sündis Saaremaal, siis tahtsime saare nime.
Oma kodu ikka oma kodu, kes sii ikka sü‛ndind on, see tahab sii surra koa
Kui on liiga ilus ilm, siis jäetakse muu homse varna ja minnakse diski.
Ommikul tulnd keegi naine ja tahtnud enda laeva kätte saada. Mehed teind suured silmad.
Eesti esimene naismadrus ja naismotorist. Tüdruk, kes enam kui aasta jooksul kordagi ei saanud seelikut selga.
Saaremaa ühisgümnaasiumis oli hakkaja seltskond ning arusaamine, et ühtse tiimina on võimalik palju asju teha.
Saaremaa on mu hinge kodu.
Kui saarlased sellest aru saaksid, et pole mõtet üksteisele kaikaid kodaratesse taguda!
Uks on avatud mo'sse enesesse, kui oskad - võid astuda sisse.
Lendav liiv - vabadusele, õhule ja päikesele truudust vandunud hulgus, jonnakas rändaja.
Elad saarel, vesi on ümber ja piirab. Teisest küljest on see saar nagu mingi magnet.
Ja nüüd kandis üks väljarebitud lehekülg Nietzsche suurteosest Kinga Borka “autogrammi”.
Sellest poolest, mis kuivale jähi, sigisid ussid, teisest poolest tulid annergad.
Mulle meeldis öösiti lugeda või seltsielu elada, no ei jõudnud alati esimesse tundi.
Vanasti polla inimesed poolist söuksed olnd kut paes.
Kui tahad jõuda kaugele, mine koos.
Mehed olid kut karud, ja pole naistest ka maha ajada ö‛hti olnd
Õige vürtsikilu, mitte see pehmokiludega soolakonserv.
Keegi saarlanna uuris linde.
Ma olen südames endiselt 100% saarlane.
Saaremaa suurim saal rahvahulka mahutada ei suutnud ja paljud pidid väljas läbi avatud akende laulu pealt kuulama
Mulle meeldib, et siia on natuke keerulisem tulla.
Kas olete Panga panga all jalutanud? Ka talvel?
Olen selline metsas hulkuja ja Saaremaa seostubki mulle just Viidumäe metsadega.
Mönda kohta puhund ta nii palju vett, et see ei vaibund enam tagasi merre.
Nägime naisi, kel piibud suus. Nägime mehi unistaja hingedega ja silmadega.
On inglastes ja saarlastes küll miskit ühist.
Lest lititsegu liiva peel!
Mulle meeldisid rohkem maastikud, samuti igasugu tehnilised objektid nagu autod ja lennukid.
Kui rohu lillekesed kasvasivad mu laulud vaiksel viisil ülesse.
mõtles kohtu tänava hakk pealkirjaga vares
Kas on veel kuskil see kadakaaru?
Inimene elab kahesuguses keskkonnas - sõnades, mis pärinevad teistelt inimestelt, ja asjades-liikumistes, mis on loodus ja inimesed ise.
mu teekaaslased kas te mõistsite mu rõõmu siis ja nüüd
Pean lõpuks mõistma, et ma olen keegi.