Milline on sinu Saaremaa?
Minu Saaremaa on ilmselt vähem mereline kui nii mõnegi teise oma. Saaremaa on mulle eelkõige Viidumäe metsad ja allikasood. Olen üles kasvanud metsade vahel. Lapsena meil autot polnud ja mere äärde sattumine oli sündmus omaette.

Teismelisena käisin ise jalgrattaga mere ääres, aga see oli pigem külastuse kui päris oma koha tunne. Praeguseks on ka lubjakiviklibused rannad kusagilt sealt Harilaiu ja Abula kandist mulle omaseks saanud. Olen selline metsas hulkuja ja Saaremaa seostubki mulle just Viidumäe metsades ja soodes käimisega.

Merega puutusin rohkem kokku alles siis, kui ülikooli bioloogiat õppima läksin. Alguses hakkas mind huvitama vetikate uurimine. Üsna mitu suve veetsin välitöödel paadiga merel ja sukeldudes. Aga mere vastu on mul suur aukartus ja päris omaseks pole ikka saanud. Pigem on ikka veidi hirmutav oma suuruses ja muutlikkuses.

Milline sa tahaksid, et Saaremaa oleks 10 aasta pärast?
Saaremaal on puhas elukeskkond, toitu kasvatatakse mahedalt, metsi raiutakse püsimetsamajanduse reeglite järgi, elekter tuleb kohalikest oskuslikult paigutatud päikese- ja tuuleparkidest. Saaremaal saab hea põhi- ja keskhariduse. Noored käivad küll saarelt ära, aga tahavad siia ikka tagasi tulla, sest elukeskkond on nii mõnus.

Triin Reitalu: “Olen sündinud Saaremaal, koolis käisin Lümanda Põhikoolis ja Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Ülikoolis käisin Tartus ja Lundis (Rootsis), õppisin bioloogiat. Olen erialalt taimeökoloog ja hetkel töötan Tartu Ülikoolis Maastike elurikkuse töörühmas teadurina.”