Minu isa vanaisa, sündind Tepu talus, üüdnimega pilli Juhan, olnd tähendatud valla torupillimees ja pääle selle Kingli möisa pöline rehepapp. Tol ajal olnd vanadkurjad alalised möisa rehtede külastajad, nii et öösel pimedas keegi arilik surelik ei julgend enne ommikust kukelaulu möisa rehtedele läheneda.

Kord küsind rehelised rehepapilt: „Sina väike mehike! Kuidas sa nende vanapoistega akkama saad?“ Rehepapp seletand: „Ega nendega kuntsi ole. Kui nad väga mürgeldavad, siis panen pilli üüdma, nii kohe kükitavad irvitades nurgas kuni esimese kukelauluni, siis kaduvad napsu pealt köik!“

Iseäranis maiad ja tüütumad olnd väiksed kuradid – juhtund olema leivakottis möni suupärasem pala, see kadund kohe aganase, leivakannikas seisnud alati puudumata.

Nii kölab rehepapi seletus.

Minu isa mäletab veel vähe oma vanaisa, olnd öige väike mehike.

Autor : rahvajutt
Jutustanud Aleksander Jõgi Muhu kihelkonnast.

Sõnaseletused:

  • kuntsi – kunsti
  • napsu pealt – otsekohe
  • aganase – aganate sisse
Mis mõtted tekkisid?
  • Miks vanakurjad torupillimuusikat kartsid, välja ei kannatanud? Siin näed ja kuuled torupilli: https://www.youtube.com/watch?v=ZDUhWfmjW7k
  • Millal sa muusikat kuulad? Millist? Kuidas muusika sulle mõjub? On sind muusika vahel aidanud või suisa päästnud? Teed sa ise muusikat, laulad, mängid pilli?
  • Proovi lauseid moodustada, kus kasutad sõna “otsekohe” asemel “napsu pealt” või “napsult” nagu murdekeeles öeldakse! PS Tõenäoliselt on “naps, napsult” olnud Saaremaalt kasutuses laiemalt tähenduses “hoop”, “hoobilt”, “sõrmenipsust”.
Allikad
SAARLUS