Millised tarkusetemplid oled läbinud, mida õppinud?
Mulle meeldib see sõna „tarkusetempel“ (Naerab). Samas on omamoodi suurem mõte, kui küsida lihtsalt, mis koolis oled käinud. Loomulikult on oma jälje ja panuse arengusse andnud Orissaare lasteaed, Orissaare Keskkool, Tallinna Muusikakeskkool ja I kursus Muusikaakadeemias, kuid tegeledes süvitsi nende teemadega, mis mulle elus kõige rohkem meeldivad, pean ma vastama nii – suurim tarkusetempel on olnud elu ise, liikudes ühelt tegevuselt teisele ning õppides paremaks inimeseks saamist.

Kui suur su pere on, mida õpivad, millega tegelevad?
Meie pere on neljaliikmeline. Vanem poeg on juba 18, noorem poeg 15. Mõlemad käivad koolis ja tegelevad tõsisemalt võrkpalliga. Minu naine Kairi jätkab magistriõpinguid Inglismaa ülikoolis ning tegeleb ettevõtlusega. Lisaks on pereliikmete eest ka 3 kassi ning 3 koera. Koduloomadest on 2 kitse ja 30 kana. Lisaks paarsada veist ja paarsada lammast.

Millest ja millal tekkis Sul huvi loomapidamise ja pärandniitude vastu ja kuidas sa juhtusid põllumajandusvaldkonnaga tegelema?
Kui ajalukku vaadata, siis mõlemad minu vanaemad on kasvatanud loomi ning seega olen lapsest saati saanud sõnnikut loopida ja talutööde juures aidata. Aga ilmselt ma ei ole lapsena rasket tööd nii palju pidanud tegema, et see oleks vastumeelseks muutunud. See on muuseas täna kasvav trend, miks nö talulastest järjest vähem saavad oma vanemate tööde jätkajad – töö ja olud on lihtsalt liiga rasked.

Kui kooliajal puutusin kokku klassikalise muusika õpingute ja tööga ning pärast ka ärikinnisvara vahendamisega, siis justkui ootamatult tuli pööre põllumajandusvaldkonda. Tänaseks juba üle 10 aasta tagasi vanaisa tervise halvenedes tekkis vanavanematega jutuajamine, kas ma tahaksin nende rannaniidu hooldamist üle võtta. Tol ajal oli hoolduses vast 15 ha niite, mida karjatati Orissaare aleviku inimeste lammastega nö ühise karjakorra alusel. No siis ma ütlesin, et vaatan korra asjale „sisse“…

Järgnevat lühidalt kokku võttes on vast parimad minu naise sõnad, kes ütles, et „Mario läks kevadel lepinguid sõlmima ja tuli sügisel koju tagasi“. Küllap ta nii oligi, sest mäletan, et peale seda ei tahtnud ma mitu aastat ühtegi maa rendilepingut sõlmida (naerab). Küll aga oli see samm ülimalt oluline, et jõuda ühekorraga 0-st 500 hektarini ning alustada aasta hiljem 70 veise pidamisega.

Kas keegi Sinu suguvõsast tegeleb veel samas valdkonnas?
Kui kiirelt mõelda, siis ei tule kedagi meelde. Minu vanaema Lea (kes omal ajal oli üks Saaremaa esimesi ja suuremaid lehmapidajaid) oli viimane, kes viis tervise halvenedes just äsja oma viimase lüpsilehma kombinaati. Seda suuremalt tuleb oma ettevõtmisi planeerida. Keegi peab täitma seda rolli, mida veel viiskümmend aastat tagasi tegid kümned tuhanded inimesed – hoidma elu ja loodust maal, karjatama mereääri, et lindudel, loomadel, putukatel ja ka inimestel oleks kohta, kus olla ja elada.

Kui numbrites iseloomustada Sinu ettevõtmisi, siis kui suur on veiste ja lammaste arv ning põllumaade ja pärandniitude pindala?
600 ha põllumaad – kõik on mahedad silo- või heinamaad. Põllukultuure me ei kasvata. 650 ha pärandniite Muhus ja Ida-Saaremaal sh 400 ha loopealseid, 80 ha puisniite, 170 ha rannaniite. Sõltuvalt hooajast 100-250 lammast ja ca 250 veist (aberdiin-angused ja šoti mägiveised).

Sinu tausta uurides selgusid mitmed ettevõtted, näiteks Väikese Väina Loodushoid MTÜ, Saaremaa Mägiveis OÜ, Saaremaa Aberdeen OÜ, Muhu Loopealsed MTÜ, kinnisvara-ettevõte Mantika OÜ – räägi neist. Mis on see põhjus, miks ettevõtteid ja MTÜ-sid on päris mitu ja millise „kütusega” seda kõike jõuad?
Mitmete ettevõtete samaaegne opereerimine on jah küllaltki energiamahukas ettevõtmine. Iga MTÜ on seotud erinevate keskkonnaprojektidega ja firmade asutamiseks on olnud erinevatel aegadel erinevaid põhjuseid. Nagu nimedki ütlevad, on meil erinevad tootmissuunad nii loomaliikide kui ka tõugude osas, seega üritame asju selles plaanis veidi eraldi hoida.

Mitu töötajat Sinu ettevõtetes töötavad?
Meie ettevõtetesse kuuluvad koos minuga 8 inimest. 6 neist on Kairi suguvõsast, üks inimene on minu suguvõsast ning üks ei ole selles mõttes „seotud“. Seega on tegu sisuliselt pereettevõttega. Tuleb tunnistada, et olen väga rahul kõigi oma töötajatega, sest enamasti on igapäevatöö pigem koostöö kui tööandja ja alluvate suhe. Lisaks on kõik inimesed usaldusväärsed, oma peaga mõtlevad, oma ala spetsialistid ning väga lojaalsed.

Kes pereliikmetest peale Sinu on veel ettevõtete tegevusega seotud?
Minu oma peres aitavad poisid suvistel hooajatöödel (aedade trimmerdamine, okste koristamine, aedade ehitamine, loomade ajamine). Kairi on eelkõige tugi mentaalsete väljakutsetega toimetulekul.

Kui tihti Sa ise traktorirooli istud või loomadega tegeled?
Kui päris aus olla, siis traktoritööde ja tehnika opereerimisega saavad meie ettevõttes minust paremini hakkama peaaegu kõik. Mina olen pigem masinate „ostujuht“. Samas loomade aretussuundade valimine, tõumaterjali leidmine ja tõuloomade ostmine on see, mida mulle meeldib teha. Nagu ütlesin juba ka varasemalt, et igaüks peab saama teha seda, mis talle meeldib ja sellest lähtuvalt ongi meil välja kujunenud tänane tööjaotus.

Mis Sind sinu ettevõtmiste juures kõige rohkem köidab?
Mulle väga meeldib pärandniitude taastamine ja hooldamine. Eks see on ka põhjus, miks me oleme 10 aasta jooksul taastanud üle 650 ha niite. See on selgelt üks põhjusi, miks ma siin elus olen ja mida tegema pean. On lihtsalt meeliülendav käia juba taastatud loopealsel ja vaadata väikeste käpaliste õitsemist või puisniitudel, kus enne niitmist võib leida kümneid ilusaid orhideeliike või rannaniitudel, kust sai alguse minu linnuhuvi. See on päris suur õpimotivaator, kui näed kedagi, keda sa ei oska määrata ning see rahulolu, mille saad siis, kui avastad, et antud lind oli kaitsealune liivatüll või naaskelnokk või tutkas või suurkoovitaja. Sel aastal sain videosse isegi must-toonekure! Sellest on välja kasvanud lindude perekondlik vaatlemine. Minu selle aasta loendus on praeguse seisuga 113 erinevat liiki. Ma arvan, et see pole paha tulemus algaja kohta.

Teine suur asi, mis mulle väga meeldib, on loomade aretus ja seda nii lammaste kui ka veiste osas. Oleme täna selgelt jõudnud lammaste kasvatamisel Eesti paremate tulemuste lähedale, sama võib öelda šoti mägiveiste kohta. Uus veisetõug on meil paar aastat olnud aberdiin-angus ning seal oleme veel selgelt õpipoisid. Kolmas suur „vaal“, mis mida mulle väga meeldib teha, on segu asjade ettekujutamisest/planeerimist/organiseerimisest. Olgu see siis tehnika valimine, kokkulepete sõlmimine, taastamisalade eeltöö, lepingute- ja maadega seonduv või lihtsalt ortofotode vaatamine, mis minu jaoks on tegelikult meditatsiooniline tegevus uute suundade ja alade valikul.

Milliseid loomade tõuge ja miks kasvatad?
Alustasime 70 šoti mägiveisega. Importisime need otse Šotimaalt, seega on meil kogu regiooni mõistes ainulaadne geneetika. Need loomad on ideaalsed maastikuhooldajad, nad söövad peaaegu et kõike. Järjest rohkem kasutavad inimesed neid oma koduümbruse hooldamiseks. Pole ju väga pointi suve läbi trimmerdada, kui selle asemel teevad selle töö ära loomad. Lisaks saad endale peaaegu et koduloomad, keda poputada ja paitada. Sel aastal viisid meilt omale loomad selleks otstarbeks 4 erinevat pere. Eks šotlased on ka sellised laisa inimese loomad, kes puhta vee, metsatuka, aia ja sööda olemasolul muude toimetustega saavad ise kenasti hakkama.

Veistest on meil paar aastat olnud nüüdseks ka aberdiin-anguste kari. Need veised on hoopis teise sotsiaalse hierarhiaga, nad on väga uudishimulikud ja tahavad parves sinu ümber nuuskida. Nende kasvukiirus ja järeltulevate põlvede produtseerimine on suurem/kiirem, mis võimaldab karja efektiivsemalt majandada. Meil on õnnestunud hankida headest karjadest pärinevaid noorloomi ning sugupulle, et saada paremaid/uusi suguliine ja head geneetikat.

Lammastest on meil nii lihatõud (dorper, texel, dorset, beltex) kui puhastverd Lleyn´e, mis on näiteks Suurbritannias üks levinumaid põhikarja ute tõuge. See tõug on väga vaikne ja annab head juurdekasvu ka kehvematel rohumaadel. Samas on nad väga usaldusväärsed ja hoolsad emad, kellel valdavalt sünnivad kaksikud talled.

Milliseid pärandniite Sinu ettevõtetes on?
Meil on üle 80ha taastatud puisniite, paarsada hektarit loopealseid kui ka rannaniite nii Muhus kui Saaremaal.

Eks see on olnud algusest peale maailmavaateline otsus. Mahepõllumajandus pakub erinevaid hüvesid nii keskkonnale kui inimestele. Selline põllumajanduse vorm võimaldab toota kõige puhtamat toitu, milles ei ole lubatud GMO-sid, kasvuhormoone, pestitsiide, fossiilkütustel põhinevaid väetiseid ja muid mürkkemikaale.

Mahemajanduse eesmärgid ja kontrollitud tootmine tähendavad, et ka meie loomade lihas ei esine eelpooltoodud ainete jääke. Paljud meie kolleegid üle Eesti kasvatavad ka näiteks mahevilja ja toodavad mahepiima. Ka on puhtalt toodetud toidus rohkem kasulikke aineid st vähemast kogusest toodangust saab söönuks rohkem inimesi. Siin oskab igaüks mõelda sellele, milline maitse on kodusel tomatil või maasikal ja kuidas täiskõhu tunde saamiseks kulub vilju oluliselt vähem, kui Poola või Hispaania maasikat/tomatit süües. Mahe tähendab ka puhtamat põhjavett, sest me kasutame vaid orgaanilist sõnnikut põllule lisarammu andmiseks. Seega ei leostu mürkaineid põhjavette ega jõua läbi kuivenduskraavide Läänemerre.

Väga tähtis panus on mullatervisel, milles peituva elurikkuse ja mikroorganismide kõrgem tase annab parema saagi, seob rohkem vett ja süsinikku. Lisaks on kõikide maheloomade pidamisel kohustus võimaldada loomadel liikuda karjamaadel.

Tundub justkui loogiline, et kõik veised käivad laudast väljas rohtu nosimas, kuid tegelikkuses on see tavapõllumajanduses järjest kahanev trend. Karjamaadel liikuv mahe liha- ja piimaveis on osa kümneid tuhandeid aastaid toiminud süsiniku- ja eluslooduse ringist, kus loomad aitavad kaasa süsiniku sidumisele muldadesse, elurikkuse hoidmisse ja muldade loomulikku väetamisse. Tarbijana on võimalik kõigil läbi mahetoodete ostmise anda oma panus puhtama keskkonna ja toidu kaitseks.

Mis on põllumajanduse juures Sinu jaoks kõige keerulisem? Ma arvan, et kõige olulisem on teha elus seda, mida sulle meeldib teha. Nii toimides ei teki tegelikult ka ületamatuid raskusi. Keerulistena võib kirjeldada olukordi, kus poliitika muudab põllumajanduse reegleid nö poole mängu pealt või kui esimesena Eestis taastad suuremahuliselt pärandniite olukorras, kus keegi tegelikult ei tea mida ja kuidas peaks tegema. Sellistes teedrajavates ja tihti sinust mittesõltuvates situatsioonides võib ennast lihtsalt ära kaotada ning kiruda ilma, ametnikke või poliitikuid. Siin ongi suurim väljakutse – sõltumata sinu ümber asetleidvatest sündmustest, tuleb alati leida iseendas rahu ning teha edasi oma asja niihästi, kui seda suudad.

Vaieldamatu abimees on selles olnud minu naine Kairi, kes mulle alati ütleb, kui rong „vales suunas“ liikuma hakkab. Ja sõltuvalt rongi kiirusest, ei ole ma alati kõige rõõmsam neid nõuandeid saades. Seega suur lugupidamine tema kannatlikkuse eest!

Kas Sa oled hingelt rohkem põllumees või keskkonnakaitsja?
Hea küsimus. Eks peamine suund on keskkonnast lähtuv põllumajandus ja looduskaitse. Selle tõttu tegeleme algusest peale mahepõllumajandusega ning hooldame pärandniite veiste ja lammastega.

Tänapäeval pead meie valdkonnas oskama samaaegselt mitut „ametit“, kuna ei piisa ainult ühest kitsast suunast, vaid hallata tuleb erinevaid aspekte (sh juriidika, loomakasvatus, agronoomia, finantsplaneerimine, raamatupidamine, projektijuhtimine ning lisaks erinevad keskkonnavaldkonna spetsiifilised teadmised). Seega arengusuundi jagub.

Said just nomineeritud Eesti Parim Mahetootja 2021 konkursil, kuidas konkursil läks tulemuse mõttes ja mis tundeid see sinus tekitab?
Ma arvan, et juba nominatsioon on väga tähtis asi. See tähendab, et sinu tegemiste vilju hindavad kõrgelt ka teised inimesed. Lisaks annab tähelepanu võimaluse rääkida olulistest teemadest sisuliselt, nagu elurikkus ja keskkonnast lähtuv ettevõtlus. Seekordsel mahekonkursil saime eriauhinna elurikkuse taastamise ja maheloomakasvatuse oskusliku sidumise eest. Plaan on sama suunaga jätkata niikaua kui powerit jätkub.

Panustad väga palju ka ühistegevusse. Näiteks enda loodushoiutegemiste kõrval oled kaasanud palju teisi ning jaganud kogemusi. Pean silmas poollooduslike koosluste hooldajate üle-eestilise võrgustiku loomist ja selle pidevat haldamist juba palju aastaid. Räägi sellest.
Jah, tõepoolest. Üle-eestilise poollooduslike koosluste hooldajate grupi loomisega alustasin ma rohkem kui 8 a tagasi siis, kui toimusid eelmise MAK perioodi läbirääkimised ning põhjusel, et tookord üritasid nii ametnikud kui keskkonnaspetsialistid peaaegu et teerulliga üle sõita maade hooldajatest ja taastajatest. See ei olnud meeltmööda paljudele ning seetõttu saigi ühine kanal suhtluseks loodud. Täna kuulub listi peaaegu 650 inimest ning meilides leiab teemasid seinast seina – kes tahab loomi osta või müüa; kes korraldab mõnda uuringut; kes räägib oma ettevõtmistest; millal ja mis toetused on tulemas; mida uut toob kaasa uus MAK periood; jne.

Tänaseks on sellest Google grupist välja kasvanud MTÜ Eesti Poollooduslike Koosluste Hooldajad, kes nüüd juba poolteist aastat tegutseb elurikkuse, looduse ja maahooldajate huvide kaitsmisel ja kuhu täna läbi liikmete kuulub ca neljandik Eestis hooldatavatest pärandniitudest. On meeldiv näha, et tänu katuseorganisatsiooni loomisele ja meie järjepidevale tegevusele, võetakse pärandniitude hooldajaid järjest tõsisemalt. Seda näitab suurenev kaasatus seadusloome väljatöötamisse, erinevate KIK-i ja Life projektide ettevalmistamine koostöös meie liikmetega ning muude erinevate teemade ühine arutamine ametkondade ja hooldajate vahel.

Loodan, et lähitulevikus meie roll üha suureneb, kuna suunad nii Eesti kui EL tasandil liiguvad üha rohkem selle poole, et keskkonnast ja elurikkusest räägitakse üha rohkem. Kõik Eesti pärandniitude hooldajad ja taastajad panustavad väga oluliselt antud eesmärkidesse, mis otseselt on seotud meie kõigi käekäiguga siin riigis kui ka siin planeedil.

Kuna maakasutusel üleüldse on ülisuur mõju keskkonna käekäiku, siis võib julgelt öelda, et meie hooldajad ei räägi ümmargust mulli rohelisest maailmavaatest ja ei tegele rohepesuga, vaid meie tegevusest paremaid keskkonnaalaseid praktikaid väga palju ei olegi. Seega kasutan juhust ja kutsun üles nii ettevõtteid kui eraisikuid rohkem hindama ja märkama meie tegevust ning miks mitte kaasa lööma meie tegevustes, näiteks läbi uute alade ühiste taastamistööde, olles maaomanik/rendileandja või tööde kaasfinantseerija.

Milline näeb välja Sinu igapäevatöö Eesti Poollooduslike Koosluste Hooldajate MTÜ juhatajana?
Eks igapäevane töö on nagu ettevõtja töö ikka – mõtled ikka ja jälle, kuidas mingit sulle vajalikku asja/inimest efektiivsemalt tööle panna ja mida paremaks muuta. MTÜ tegemisi silmas pidades pead lihtsalt peale enda arvestama veel kümnete teiste ettevõtjate vaatenurgaga.
Kuna antud töökoht ei ole palgaline, ei saa tegelikult väita, et ma iga päev peaksin panustama. Kuid sellest hoolimata on periooditi tegemist päris palju. Viimase aasta suurem töö on seotud uue Euroopa Liidu eelarvekava koostamisega (Maaelu arengukava periood 2023-2027) ning erinevate KIK-i ja Life projektide nõustamise ja käivitamisega. Samuti seisame oma liikmete eest suheldes erinevate ametkondadega.

Miks peaksid teised pärandniitude hooldajad MTÜ-ga liituma?
Eks ühtsuses peitub jõud ja mida suurem on jõud, seda rohkem oleme võimelised kaasa rääkima meie jaoks olulistes asjades. Kahjuks pole eestlane harjunud oma mõtteid teistega jagama ja ka koostöö osas on kõvasti arenguruumi. Siin panustame ühistegevuse kasvatamise kultuuri nagu oskame.

MTÜ juhina võin öelda, et kuigi maahooldajaid on Eestis päris palju, siis meie tegevuse eesmärgid on sobivad peaaegu et igaühele. Mured ja rõõmud on kõigil sarnased ning erilist vahet pole ka selles, kas tegemist on 10 ha või 500 ha hooldajaga. Ainuke spetsiifika tekib sõltuvalt sellest, millist pärandkooslust keegi hooldab. Seega võin julgelt öelda, et oleme ühtne löögirusikas ja saame võrdselt seista kõikide liikmete huvide eest samaaegselt.

Oled olnud ka viimase aasta jooksul MAK (Eesti maaelu arengukava - MK) uue perioodi väljatöötamise juures, milline on sinu hinnang kogu protsessile ja millised suunad alates 2023 põllumeestele paistavad?
Minu isiklik arvamus protsessist on hetkel ebalev. Kuigi töörühmad tegid minu hinnangul tööd rahuldavalt, siis peale sisulise töö lõppu algas nö lehmakauplemine. See on toimunud alates suve lõpust ja seotud ebaselgusega nii raha summade kui ka erinevate toetusmeetmete suundade üle.

Kuskil ametkondades toimuvad pidevad läbirääkimised ning keegi midagi kindlat ei oska täna veel öelda. Selge on see, et Euroopa Liidu suunised nõuavad üha enam suunduma keskkonna heaolust lähtuvale majandusmudelile. See ei lähe aga kokku aastakümneid intensiivset tootmist viljelenud suurpõllumehe huvidega. Ja suurtootjate mõju on nii Eestis kui mujal päris suur. Loodan, et erinevate ministeeriumite ametnikel leidub selgroogu, et vastu seista lobistajate survele ning suunduda pikemate sammudega muutuste poole, mis täidavad looduse kaitsest huvitatud maksumaksjate ootusi.

Muudest tegemistest rääkides võib sinu Facebooki postitustest välja lugeda, et tunned suurt muret tänase koroona-olukorra pärast. Milline on su enda seos koroonaga ja mida pead oluliseks sel teemal öelda?
Jah kindlasti. Tuleb tunnistada, et vanuse lisandudes muutub ühiskondlik närv järjest teravamaks. Eriti näen vajadust sõna võtta siis, kui esineb suurt ebaõiglust, erapoolikut maailmakäsitlust ja propagandat sellises ülemäärases mahus nagu täna igaüks võib täheldada. Kes mäletavad nõukogude aegu teavad, et täna, 30+ aastat hiljem, on just koroona põhjustanud Eestis suurima ühiskondliku vastandumise ja inimeste põhiõiguste riive nagu seda mäletavad inimesed ajast enne meie viimast iseseisvumist.

Loomulikult olen teadlik, et koroona on nakkushaigus, mis meie ühiskonnas levib näiliselt pidurdamatult, kuid kui vaadata natuke suuremat pilti, siis puudub sellisel poliitilisel hüsteeritsemisel alus. On fakt, et meil eksisteerib palju suuremaid probleeme (vaadates inimeste hakkamasaamist üldiselt või ka näiteks erinevatesse haigustesse suremuse andmeid), kui antud nakkushaigus. Samas me ei näe riiklikult poliitikuid ega meediat nende murekohtadega tegelemas.

Seega on tegu ebaproportsionaalse reageerimisega, mille kaasmõjud (vaesumine, töökohtade kaotus, enesetapud, inimestevaheliste suhete halvenemine, depressioon, usaldamatus riigi vastu, keskmiste ettevõtete halb käekäik, jne) on ilmselt suuremad kui viirus ise. Meie peres on see haigus kergelt läbi põetud, kuid oleme juba kümneid aastaid tegelenud teadlikult sellega, et peresuhetes valitseks harmoonia, nii lapsed kui me ise toitume tervislikult, igapäevaselt tegeleme liikumise ja spordiga. Selle tulemusena teeb meie immuunsüsteem ära selle töö, mida ta peab tegema ning seetõttu oleme väga väike koorem haigekassasüsteemile.

Mis su igapäevaellu veel mahub?
Sõltub päevast. Päris palju energiat ja ka rõõmu saan ma kodu rajamisest. Kairi vanavanematele kuulunud talukoha taastamine on küll väga aeganõudev, kuid teisest küljes ülimalt rahuldustpakkuv. Proovime ehituses kasutada võimalikult palju vanu praktikaid ja meie esivanemate tarkusi. Näiteks majapalgid valisime metsast ise välja ja saemehed võtsid puud maha jaanuaris vanas kuus. Lisaks kasutame siseviimistluses palju savi- ja lubikrohve, soojustuseks roomatte ja tselluvilla ning viimistluses naturaalseid värve. Kui juhtub nii nagu tänagi juhtus, et elekter kaob päevaks ära, on varuplaanina võimalik kasutada vee saamiseks kooguga kaevu, puuküttega ahjusid ja pliiti. Maakelder on täis hoidiseid, kartuleid ning koduaia saadusi. Seega oleme suhteliselt sõltumatud…vähemalt lühiajaliselt.

Oma hoolt ja armastust vajab ka aiamaa. Maitsvate saadustega pakuvad suurt rõõmu üle 40 istutatud viljapuu ning hulk marjapõõsaid. Võib julgelt öelda, et juuni keskpaigast kuni novembrikuuni saab pidevalt mingi vili või mari valmis, mida kas kohe ära süüa või talveperioodil smuutidesse panna.

Minu kirg on ka tomatite ja basiilikute kasvatamine kasvuhoones, kuhu sel aastal paigaldasime oma elu lihtsustamiseks kastmissüsteemi ning kust viimased tomatid saime veel novembri esimesel nädalal. Veel proovime iga päev käia ca tunnisel jalutus- ja rattaringil koos oma kolme sõbraliku koeraga.

Lõpetuseks, millega saaks iga inimene panustada igapäevaselt elurikkuse hoidmisse?
Tegelikult on mitmeid lihtsaid viise, mis ei maksa mitte midagi. Näiteks – niida muru vähem ja kõrgemalt, ära korista sügisel lehti, mis on varjuks paljudele putukatele ja väetiseks maale, komposteeri tekkivad jäätmed, räägi lastele, miks on vajalik looduse ja keskkonnaga käsikäes tegutsemine, ole ise eeskuju.

Tarbijana on võimalik valida poest selliseid tooteid, mis arvestavad keskkonnaga ja teiste inimestega. Toidupoes on heaks garantiiks fairtrade või mahemärgistus. Lihatarbijatele soovitan osta toodet kohalikult farmerilt, kus sa tead tootmise telgitagust. Poekettides on hea valik rohumaaveise ja lamba maheliha vastava rohelise ökomärgiga. Riiete ja muus tarbekauba ostmisel tasuks meeles pidada, et naturaalsed materjalid on parim valik. Tehismaterjalid võivad küll olla odavamad, kuid nagu ka muudes sektorites – odavus tuleb alati kas teiste inimeste või keskkonna arvelt.

Kuna maakasutus on üks olulisemaid keskkonna ja elurikkuse mõjutajaid, soovitan kaaluda põllumaade rentimist mahepõllumeestele ning kui inimesel juhtub olema mõni veel taastamata liigirikas pärandniit, otsige üles minutaoline kohalik maahooldaja ja leidke üheskoos viise, kuidas ala korda teha.

Mario Talvist

• Sündinud: 18.06.1983.
• Koolid: Orissaare Keskkool, Tallinna Muusikakeskkool ja I kursus Muusikaakadeemias ning pidev elukool.
• Tegevus: Asutanud palju ettevõtteid, mille abil hooldab sadu hektareid rohualasid.
• Pere: Abielus, kaks poega, kolm kassi ja kolm koera ning ilmatu hulk villakerasid ja sarvekandjaid.