Punane ketas põrkab eemale
Spaade katustest
Ja uputab end jahtklubi soppi
Nagu häbeneks tööpäeva
Pikkust ja pelgaks
Näidata nägu titelahe rannal
Jalutavatele paarikestele
Nõušitt sherlock
Varsti on poolik polaarpäev
Kuhu siis peidad oma
Õhtutest õhetava näo
Autor : Ene Kallas (Krafinna)
“Õhtu Kuressaares”, kogu «Teki alla ja köögikardinate taga»
Ene Kallas (Krafinna), sündinud Kuressaares 1973. aastal, on Eesti luuletaja, lühitekstide autor ja ajakirjanik. Avaldanud eri kirjastuste alt neli luulekogu (JI ja Gururaamat), mitmed luuletused on leidnud tee eri temaatilistesse kogudesse (nt «Armastuse planeet. 21. sajandi eesti luulet» ja «Elavate surnute antoloogia»), proosatekstid on ilmunud eri kogumikes (nt «Eestid, mida ei olnud» ja «Läbi valu ja vaeva») ja veebiajakirjas Reaktor. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu ja Eesti Ulmeühingusse, töötas Oma Saares (praegune Saarte Hääl) ja Meie Maas, praegu on Postimehe toimetaja. Õppinud infoteadust ja teoloogiat Tartu Ülikoolis ning multimeedia kujundamist Kuressaare ametikoolis.
Mis mõtted tekkisid?
- Millal sa Titerannas käid, mida vaatad, teed ja mõtled?
- Päikeseloojangut on loodusnähtustest vist kõige rohkem maalitud ja pildistatud. Kui lähed https://artsandculture.google.com/ ja kirjutad otsingusse “sunset painting”, siis leiad üle 800 maali, mis kujutavad päikeseloojangut. Kas leiad neist mõne, mis sobiks selle luuletuse illustratsiooniks - ja kas leiad ka sellise, mis tundub olevat täielik vastand ülal toodud luuletusele?
Allikad
- Luuletus: Ene Kallas, “Õhtu Kuressaares”, kogu «Teki alla ja köögikardinate taga» (lk 37), kirjastus Jumalikud Ilmutused, 2016.
- Foto: Merit Karise; fotol Kuressaare Titerand.