Milline on sinu Saaremaa?
Saaremaa on mu kodu. Rohkem tunne kui taju. Väga sügav side maa ja merega, mis pikema eemaloleku raskesti talutavaks teeb. Mõte ärakolimisest põhjustab sügavaid sisemisi piinu ja sisuliselt välistab võimaluse ka vajaduse tekkimisel selle nimel asiseid samme astuda.

Talvine rõske, üdini jahutav tuul, mille eest madala metsa varju tuleb hoida. Kevadised pehmepoolsed jääväljad padudes ja heinamaadel, kus uiskudel komistamise tulemuseks on vettinud aluspesu. Juulikuussegi ulatuv kevadsuviseid aplaid sääski täis jahedus. Leitsakulõhnalise kadastiku taga sädelev mererand. Augustituul pritsimas nõelteravat rannaliiva kibedasti vastu sääri. Oktoobrivärviline vahtralehtede lõhnaline sumedus. Andresepäeval õitsevate rooside vesine haprus. Värskeltnopitud vaarikatega kaunistatud jõulueelsed sünnipäevatordid.

Igal võimalusel saarlastele omase elulaadi suunas põlgust üles näitavad põliselanikest traditsioonide kandjad, meie maa sool. Su lapsele uusi sokke kuduv naabritädi: “Ah, mis ma siin televiisurid vaadates ikka muud tee. Meite lapsed neid ju ei kanna.” Kogukondade eestvedajaile väsimatult kaikaid kodarasse loopivad kodukandi patrioodid, meie külaelu põlistajad. Marmelaadise valge klaari moosi purk mardikorvis: “Üks viiest, mille sel suvel tegin! Meite lapsed neid ju ei söö.”

Soojus, uhkus, kurbus, tänu, uudishimu, piinlikkus, üllatus, avastus, lähedus, lein, austus.

Kui sa saaksid meie kõigi Saaremaal midagi päevapealt, napsust muuta, siis mis see oleks?
Mutsiksin saaremaisesse mõtteilma piraka doosi avatust ja avarust.

Kui sul oleks võimalus vajutada nuppe ja tõmmata kange, et Saaremaad mingis suunas pikaajaliselt liikuma kallutada, siis millises suunas?
Kindlalt iseendaks saamise ja jäämise suunas.

Tammeougu Mari (Lepik) on põline sõrulane. Sündinud Tartus õppivate üliõpilaste perre, esimesse klassi läks Sõrves. PhD, taimeökoloogia ja ökofüsioloogia, teadur Tartu Ülikoolis. MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts eestvedaja, pärimusmuusik. Taluperenaine, viie lapse ema.