Mo süda tilgub verd,
kui lahku Orisaarest.
Nii erku sinist merevett
kus nään veel ilmakoares?

Mo süda tilgub verd
ja Väinasilla pööru peal
ma voata korraks tagatsi,
sõst kodune veel paistab sealt.

Seal meite õuepuud...
Suur soar on teistest kõrgem.
Ja oma roheltse ladvaga
ta lehvitab mol järge.

Mo süda tilgub verd,
kui Kuivastuse rutta.
See koht nii väotuulene
ja ammustaega tuttav.

Mo süda tilgub verd
kesk valgid kaakakarju,
mis ikka laeva piiravad
ja täitvad lainearju.

Mo süda tilgub verd.
Oh Virtsu väina veed!
Te tumeallid olete
kut põrgu veed mo teel.

Mol võtke inge pealt
see kurvastuse koorm!
Ma teitele siis annaksi
kõik mälestused oort.