Tegu: kirjuta kiri

Loe “Saarluse kompassist” kirju ja kirjavahetusi (silt “kiri”, leiad Saksa sõjavangi ja Kuressaare proua kirjavahetuse; noore Viktor Kingissepa kirja oma õele; Debora Vaarandi luulevormis kirja oma bioloogiaõpetajale) ning kirjuta kiri

mõlemale, nii Saksa sõjavangile kui Kuressaare prouale, kus räägid näiteks sellest, milline on elu tänasel Saaremaal ja Kuressaares ning milline on meie kokkupuude sõdade ja nende mõjudega praegu;
või
Viktor Kingissepale või oma nooremale või vanemale õele-vennale või muule nooremale sugulasele samadel teemadel, mida käsitleb Kingissepp oma kirjas;
või
oma õpetajale, kes on su maailmapilti oluliselt mõjutanud nagu bioloogiaõpetaja Debora Vaarandi oma. Kui soovid, siis samuti luulevormis.

Muidugi võid valida ka kellegi teise, kellele kiri kirjutada: näiteks keeleuuendaja Johannes Aavikule sellest, mis toimub praegu eesti keelega; kirjanik August Mälgule, kes deklareerib, et ta ei armasta merd, temaga nõustudes või talle vastu vaieldes; kirjanik Aino Kallasele; kes ülistab Saaremaa loodust ja märkab Saaremaa haritlaskonna allakäiku, temaga nõustudes või vastu vaieldes. Miks? Selline minevikku suunatud kirja kirjutamine on hea viis mõelda läbi ja mõista, millised muutused on toimunud meie igapäevase töövahendi keelega, kuidas ja mille tõttu muutuvad ajaga inimeste hoiakud.

Kirja võid kirjutada arvutis või käsitsi paberile - lisada sirgeldusi, fotosid. Viimase puhul võid inspiratsiooni ja ideid leida siit: https://www.youtube.com/watch?v=Pd-M9U00Ais

Kirju võiksite klassis ette lugeda või üksteisele lugeda anda nii, et kirja adressaat pole näha ning kuulaja/lugeja peab ära arvama, kellele kiri on suunatud ja oma arvamust põhjendama. Samuti saaksite arutleda selle üle, milline on tänapäeva kirjalik suhtlus, millist infot ja miks saadetakse paberil, kuidas mõjutab kirjutaja ja kirjasaaja häälestust see, kui kiri on kirjutatud paberile. Millal sa ise viimati paberkirja said või ise kirjutasid?

Fotol oleva kirja autor on Merit Karise.