Tegu: rända ajamasinaga

Millise Saaremaa ajalooetapi või -sündmuse juurde tahaksid minna üheks päevaks? Miks? Kellena läheksid? Mida seal teeksid? Põõsasse piiluma, kui saarlased aastal 1215 hüüdsid: “Laula! Laula! Pappi!”? Mitte selleks, et hirmsast veretööd näha, vaid esimest üleskirjutatud eestikeelset lauset kuulda? Saarte Hääles on selle sündmuse kohta kirjas järgmist: “Üks kõige viidatumaid tekstilõike Henriku Liivimaa kroonikast on “Laula! Laula! Pappi” (eestikeelne tsitaat ladinakeelses tekstis). Nõnda lausunud saarlased aprillis 1215. Mis toimus?

Pärast ülestõusmispüha sõitis tsistertslaste ordu preester Frederic koos oma õpilase ja mõningate liivlastega Vredelandi linnusest Toreidas laevaga alla, et minna Riiga. Koiva suudmes tungisid neile kallale saarlased, viisid nad oma röövlilaevadega minema ja kui preester hiljem “taeva poole pöördunult koos oma õpilasega oma palvetes issandale kiitust kuulutas ja tänu avaldas, mõnitasid nemad, pekstes mõlemat oma nuiadega pähe ja selga, lausudes: “Laula! Laula! Pappi”.” Seejärel piinati preestrit ja tema õpilast julmalt ja lõpuks nad tapeti, lüües tapritega abaluude vahele, saates “nende hinged ilma mingi kahtluseta taevasse märtrite osasaamisse”.

“Saarluse kompassi” lugudest leiad sobivat materjali, klikka näiteks “Mälestused” ja loe, kuidas saarlasest meremees Caesar Kaljo maailmakuulsa polaaruurija Amundseniga kohtus või veena koos Eesti tulevase riigivanema Ants Piibuga Londonis saarlastest meremehi raha annetama Eesti iseseisvuspüüdluste toeks.

Sirgelda pilt, tee fotokollaaž ja pane kirja sündmuse taust ning põhjendus, miks just selle ajalooetapi või -sündmuse valisid.

Ülal on sirgeldatud tilltöök, keda tahaks näha “Saarluse kompassi” koostaja Merit. Sellist omapärast santijat kirjeldas 1882. aastal sündinud Elisavesta Kirr nii: “Sõu'ke suur punane linnu pea oli, pitk punane nokk. Puust olid te'htud, tiivasnukid olid koa punased. Sõu'ksed punased riide tükid olid sõ'nna õla peale pandud. Oli ikka kena. Noogutas, nokkis, lahutas tiivu, ise kisas: tilltöök, tilltöök! Kui nokkis, siis tegi till! kui pea öles tõstis, siis töök, töök! Siis see käis aga nii kenast tilltöök! tilltöök! till! töök, töök, töök! Mo vend Sa'nder tegi omale selle pea, pin'tsaki külges oli, see seisis mool kaua aèga lauda peal, viimaks kadus sealt ää.
Seda ma_b mäleta mitte, mis ajast sõu'ke sii käis, aga kui ma tüdruk oli, oa'sta viiekümne eest, siis oli, selle järge siis kadus koa. \

Siin saab kuulda Elisavetat tilltöögist rääkimas: https://www.eki.ee/murded/fonoteek/mp3/EMH_334_413.mp3)

Tõenäoliselt käis tilltöök, tillutis kolmekuningalaupäeva õhtul ja tema ametlik nimi on punajalg-tilder, Saaremaa rannikul pesitsev kurvitsaline.

Sirgelduse ja foto autor on Merit Karise.